Mu ehmatus oli suur,kui sain täna kursusekaaslaselt teada,et tuleb esitada eneseanalüüs.Paraku olen ma ka see õnnetu,kellel ei ole mingit infot oma punktide kohta, g mailile pole kirja tulnud. Proovisin teistele saadetud kirjadega sisse minna, kuid kahjuks ei õnnestunud. Ma arvan, et ehk oligi see hea, pingutasin rohkem. Õppejõult saadud tagasiside pani veel rohkem pingutama.
Nüüd siis teema juurde. Kursus oli väga mahukas, kuid huvitav. Sain teada palju uut. Ül. ei saanud lahendada ühe ega kahe päevaga, kohati kippus ka nädalast puudu tulema. Pean ka tõdema seda, et ma poleks kunagi sattunud sellistele lk, kuhu nüüd. Ma olen püüdnud arvutist olla väga kaugel st. ülikoolis. Ma olen püüdnud valida selliseid aineid, kus ei peaks arvutit kasutama. See kursus on aga mu vaateid muutnud, nüüd mõtlen teisiti.
Koduleht-see oli midagi jubedat, algul tekkis tunne,et appi-SOS. Nüüd olen jõudnud nüüd selleni-lahendamatuid olukordi ei ole. Tuleb tegutseda. Vajasin minagi nõustajaid, et teha kodukat. Õnneks sattusin ma õigetele inimestele, kes olid nõus mind aitama. Ma sain palju teadmisi ja tarkust, kindlasti ka julgust koduka tegemisel. Esimeseks mõtteks oli, saaks valmis ja kõik. Paraku nii ma enam ei mõtle. Kohe ma nii suurt projekti muidugi ette ei võta, kuid ära ütle“ iial“.
Tuleb tunnistada, et kursus oli raske, kuid huvitav. Tänud õppejõule, kellel oli jõudu ja jaksu anda tagasiside meie töödele.
keskiviikko 20. lokakuuta 2010
maanantai 27. syyskuuta 2010
Ligipääsetav Internet, teema 5
Analüüsitavaks veebileheks valisin kaasõpilase Elvi töö.
Koduleht on tehtud XHTML versiooniga 1.0. Kodulehe teemaks on oravad. Sisuks on üldiseloomustav tekst oravatest, samuti võib veebilehelt leida pilte, jutustusi jms. Kuna kodutöö sisuks on analüüsida veebilehte eelkõige puuetega inimestele ligipääsetavuse seisukohast, siis üritangi seda alljärgnevalt teha, tuues välja mõned head ja vead.
Positiivsed küljed:
1. Päis ja jalus on olemas. Seega on see oluline kriteerium täidetud. Sisu on veebilehel ka vaieldamatult olemas.
2. Lehekülg vastab üldjoontes WWW ideoloogiale: on lehed, mis sisaldavad kellelegi vajalikku informatsiooni ja viitavad teistele lehtedele.
3. Graafiline materjal on olemas, nendeks on toredad orava pildid veebilehel. Pildid lisavad antud kodulehele hea üldmulje ja on teksti kõrval suurepäraseks illustreerivaks materjaliks.
Mõned puudujäägid:
1. Veebileht ei vasta Rahvusvaheline Veebikonsortsium ehk W3C standardile. Selle kontrollimiseks kasutasin validaatorit, mis asub aadressil: http://validator.w3.org./ Kuna leht ei valideeru standardseks HTMLiks, siis ei saa see rahuldada erivajadustega inimesi.
2. Värvigamma peaks olema piisavalt kontrastne, aga kahjuks ei ole. Kodulehe taust on täiesti valge, pildid ja sinised lingid hakkavad küll hästi silma, aga olulisemate asjade toonitamiseks oleks võinud kasutada kontrastsemaid värve. Kuigi värvide valimine veebilehel on maitse asi, aga puuetega inimeste puhul äärmiselt oluline, just lehe kasutavuse seisukohast.
3. Miinuseks on ka see, et graafika puhul ei viidata allikale. Ühel korral siiski oli viidatud, aga kõikides kohtades mitte. Selline asi läheb autorikaitsega vastuollu ja võib põhjustada veebilehe loojale palju pahandusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sellise esmase kodulehe koostamise kohta ei ole tulemus üldsegi mitte halb. Kui natuke vaeva näha , siis võib sellest saada kasutaja jaoks täiesti kasutatav veebileht.
Isiklikult pean skriptide ja framesettide alternatiivteksti nõuet kuidagi iganenuks, ka validaator ei arva, et nende puudumine rikuks standardit.
Isiklikult arvan, kui inimene on teinud nii mahuka ja suure töö ära, siis vajab ta kindlasti positiivset heakskiitu.
1. Päis ja jalus on olemas. Seega on see oluline kriteerium täidetud. Sisu on veebilehel ka vaieldamatult olemas.
2. Lehekülg vastab üldjoontes WWW ideoloogiale: on lehed, mis sisaldavad kellelegi vajalikku informatsiooni ja viitavad teistele lehtedele.
3. Graafiline materjal on olemas, nendeks on toredad orava pildid veebilehel. Pildid lisavad antud kodulehele hea üldmulje ja on teksti kõrval suurepäraseks illustreerivaks materjaliks.
Mõned puudujäägid:
1. Veebileht ei vasta Rahvusvaheline Veebikonsortsium ehk W3C standardile. Selle kontrollimiseks kasutasin validaatorit, mis asub aadressil: http://validator.w3.org./ Kuna leht ei valideeru standardseks HTMLiks, siis ei saa see rahuldada erivajadustega inimesi.
2. Värvigamma peaks olema piisavalt kontrastne, aga kahjuks ei ole. Kodulehe taust on täiesti valge, pildid ja sinised lingid hakkavad küll hästi silma, aga olulisemate asjade toonitamiseks oleks võinud kasutada kontrastsemaid värve. Kuigi värvide valimine veebilehel on maitse asi, aga puuetega inimeste puhul äärmiselt oluline, just lehe kasutavuse seisukohast.
3. Miinuseks on ka see, et graafika puhul ei viidata allikale. Ühel korral siiski oli viidatud, aga kõikides kohtades mitte. Selline asi läheb autorikaitsega vastuollu ja võib põhjustada veebilehe loojale palju pahandusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sellise esmase kodulehe koostamise kohta ei ole tulemus üldsegi mitte halb. Kui natuke vaeva näha , siis võib sellest saada kasutaja jaoks täiesti kasutatav veebileht.
Isiklikult pean skriptide ja framesettide alternatiivteksti nõuet kuidagi iganenuks, ka validaator ei arva, et nende puudumine rikuks standardit.
Isiklikult arvan, kui inimene on teinud nii mahuka ja suure töö ära, siis vajab ta kindlasti positiivset heakskiitu.
tiistai 21. syyskuuta 2010
Internetisuhtlus , teema 6
INTERNETISUHTLUS
Tikutulega tuleb otsida lapsi ja noori, kes ei kasuta Facebooki, Twitterit, blogisid, Skype’i, MSNi - Interneti suhtlusvõrgustikke ehk sotsiaalset meediat. Aastate pärast on just nemad teadlased, riigijuhid ja ettevõtjad, kellel on uus arusaam suhtlemisest ja piiridest.
Noored soovivad kuvada end positiivselt ja olla teistele meelepärane, nad on püsimatud, kuid samal ajal ambitsioonikad. Samal ajal peavad nad arvestama suhtlusportaalide reeglitega ja ettekirjutustega, hoomamata seejuures alati, et kõik Internetis tehtav on avalik – teistele nähtav, jälgitav. Need reeglid ja piirangud ei pärsi väga suhtlust, küll aga laste (9-13aastased) kesine inglise keele oskus.Internet on muutunud asendamatuks osaks inimeste igapäevaelus. See pakub palju erinevaid mugavaid võimalusi, millest üks on suhtlemine. On loodud erinevaid portaale ja programme,mis võimaldavad inimestel lihtsamini kontakteeruda. Taolised võimalused on laialt levinud ja väga populaarsed.Teema valikul on lähtutud Interneti ja selle kaudu suhtlemise aktuaalsusest. Uue meediakeelekasutus ümbritseb inimesi pidevalt, kuid üldjuhul ei pöörata sellele olulist tähelepanu.
Internetis suhtlemiseks kasutatav keel on väga omanäoline ning erineb suurel määral allkeelest. Kasutusele on võetud uued tähe- ning märgikombinatsioonid, millele on antud tähendus. Näiteks erinevatest kirjavahemärkidest on moodustatud nägude kujutised, mida on hakatud kutsuma emootikonideks. Erinevus allkeelest seisneb ka suures ortograafiavigade hulgas, sõnade kasutamises, mida ei eksiteeri jne. Nii nagu kõnekeeles, on ka suhtlemisportaalide kirjakeeles väga levinud slängi ning võõrkeelest tuletatud sõnade kasutamine.
Internetis suhtlemine saab toimuda ainult sobiva tehnika, suhtlusprogrammi ja võrguühenduse olemasolul ning õnnestuda vaid juhul, kui vestluspartneritel on oskus käsitseda suhtlusaktiks vajaminevat tehnikat (Salla, 2002). Tuleb mõista nii arvutikäsklusi kui ka vastavasuhtlusportaali eripärasid. Interneti-suhtlusportaalid nõuavad vastava tehnika kasutamise endale selgeks tegemist või õppimist ning seega arendavad inimese tehnilist taipu. Suhtlusportaalides kasutatav kirjakeel on väga omapärane. Tegu on väga mahuka ja kiiresti
muutuva materjaliga, mis ühtpidi kajastab noorte tegelikku keelekasutust ja teisalt võimaldab jälgida mõningaid keeles toimuvaid protsesse (Oja, 2009). Keelekasutust Internetis on vaja uurida, sest seda kirjeldavad erinevad mõisted ja terminid on alles kujunemisjärgus ning neid on palju (Salla, 2002). On vaja, et mõisted seletataks üheselt mõistetavalt lahti. Sel juhul saab Internetis kasutatavat keelt täpsemalt kirjeldada.
Orkut.com on suhtlusvõrgustik, mis alustas oma tegevust 22. jaanuaril 2004. aastal. Tegu on asünkroonse suhtlusvormiga. Interneti-portaali kasutajatel on võimalus suhelda tuttavate ja võõraste inimestega üle maailma. Orkut.com võimaldab veel säilitada pilte, mida teistel kasutajatel on võimalus kommenteerida. Lisaks saab luua Interneti-kommuune, mille kaudu on ühiste huvidega inimestel lihtne üksteisega suhelda. Interneti-portaal pakub veel mitmeid võimalusi eelkõige meelelahutuse näol. Näiteks erinevate mängude laialdane valik ning testid, mida kasutajatel on võimalik täita. Orkut.com on nii öelda „suletud“ portaal, see tähendab, et portaali ja kasutajate andmed on nähtavad vaid registreerinutele ning anonüümseid sissekandeid postitada ei saa. Turvalisuse huvides on igal kasutajal võimalus valida, kas tema andmed ja profiil on salastatud, nähtavad ainult sõpradele või nähtavad kõigile. Suhtlusvõrgustiku eesmärgiks on eelkõige inimeste ühendamine ja suhtlemise võimaldamine.
Orkut.com on hea võimalus sõnumite edastamiseks ning seda ka kasutatakse. Viimast tõestab sissekanne: oki.teeme siis äkki söögivahetunnil. sööme ruttu ja saame kokku nt seal all garderoobi juures , vms ja lähme räägime kuskil veits. võta sa ulla kaasa siis, ma proovin rita ja agnese ka saada. Antud sissekandes annab autor teada, mida selle saajal on vaja teha. See on alternatiiiv helistamisele ning MSN Messengerile. Suhtlusportaali eelised on need, et see on tasuta ning erinevalt MSN Messengerist saab sõnumeid saata pidevalt, olles kindel, et need kohale jõuavad. MSN Messengeris aga peavad olema mõlemad vestluses osalejad samaaegselt sisse logitud.
On selge, et uue meedia keelekasutus on väga erinev korrektsest kirjakeelest ning sarnaneb pigem kõnekeelele. Kujunema on hakanud erinevad kombed, näiteks teksti emotsioone üritatakse edasi anda emootikonidega ning mõttepausi või uue mõtte tekkimise korral lisatakse suvaline arv punkte. Sissekannetes esinev pilt on küllalt hirmutav, sest kohati tundub sissekannetele peale vaadates, et tegu on eesti ning mingi olematu keele seguga. Kuna taolinesuhtlemisviis on niivõrd levinud, on oht, et vastav kirjapilt hakkab inimestele külge ning seeavaldab negatiivset mõju korrektsele eesti keelele.
Kasutatud materjali:
SuhetekorraldusbüroooPRB:http://prspetsialist.wordpress.com/2010/01/29/gfk-uuring-loviosa-noori-regulaarselt-orkutis-twitteris-veel-mitte/ ( loetud 20.09)
Õhtuleht: http://tv.ohtuleht.ee/artikkel/364561 (loetud 20.09)
NordPõhjamaadeMinistriteNõukogu(Neljapäev,01Oktoober2009) http://www.norden.ee/et/info/news/uudiste-arhiiv/item/145-noorte-internetisuhtlus-annab-v%C3%B5imaluse-piiritakistusi-%C3%BCletada.html (loetud 20.09)
ÕpetajaLeht(Reede,4.detsember200)http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2561 (loetud 21.09)
maanantai 20. syyskuuta 2010
Tugitehnoloogia 4.teema
KUULDEAPARAAT
Kuulmispuuet esineb teadlaste hinnangul nõrgemal või tugevamal kujul 6-10 % elanikkonnal. Kui võtta aluseks toodud protsent, on Eestis vaegkuuljaid ligikaudu 100 000 inimest. Kuid meie vabariigis puuduvad seni täpsemad statistilised andmed vaegkuulmise arvu, struktuuri ja dünaamika kohta. (Kuulmisrehabilitatsiooni programm 1997). Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, kuulmise kaudu saab inimene umbes 20 % infot ümbritsevast maailmast. Kõrv on ainukene meeleelund, mis töötab vahetpidamata sünnist surmani, selle kahjustumisel või kaotamiselt tekivad inimesel kommunikatsiooni ja tööhõivega seonduvad raskused, sõltuvus teiste inimeste abist ja tehnilistest abivahenditest. Samuti jääb osaliselt rahuldamata suhtlemisvajadus. Meditsiiniliselt on inimene kerge kuulmispuudega kui tema kuulmislävi (mis detsibellist alates inimene kuuleb) on 21-35 dB (kuuleb kõnet kõrva juures), kurtust diagnoositakse, kui kuulmislävi on üle 96 dB (kuuleb ainult lennuki ja suure veoauto mootorimüra). Kuulmispuudega inimesele on üheks võimaluseks kompenseerida puuet kasutades tehnilisi kuulmisabivahendeid. Riik peab muutma abivahendid kättesaadavaks kõigile neid vajavatele puuetega inimestele ka rahaliselt. See võib tähendada, et abivahendeid antakse inimestele tasuta, renditakse, laenutatakse või müüakse nii madala hinnaga, et puuetega inimesed või nende perekonnad saaksid neid osta. (Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standard reeglid 1995). Väikese kuulmisjäägiga lapsed kasutavad kuuldeaparaate aga tunduvalt vähem. Kui III astmega lastest 86% kannavad aparaate pidevalt, siis III-IV (kuulmisjääk on kahe astme vahepeal) ja IV astmega lastest vaid 15%. IV astmega lapsed kasutavad aparaate kõige enam logopeedi tunnis, kus õpetatakse olemasolevat kuulmisjääki kasutama ja ennast suuliselt väljendama. Need on oskused, mida vajatakse elus hakkamasaamisel.
TEKSTITELEFON
KASUTATUD MATERJALID
1. Külli Terras diplomitöö „Kuulmispuuetega inimestele mõeldud tehnilised abivahendid ja nende kasutamine Eestis: www.eklvl.ee/ver1/abivahendid/diplomit66.doc (loetud 16.09.2010)
2. Ajaleht Postimees 28.11.2006: http://tartu.postimees.ee/281106/esileht/meedia/231158.php (loetud 16.09.2010)
3. Eesti Kurtide Liit: http: //www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus (loetud 16.09.2010)
4. EMT koduleht: http: //www.emt.ee/wwwmain?screenId=news.detail.private&componentId =ContentProviderComponent&pageId=385363&menuId=910&language=EST (loetud 17.09.2010)
Kuulmispuuet esineb teadlaste hinnangul nõrgemal või tugevamal kujul 6-10 % elanikkonnal. Kui võtta aluseks toodud protsent, on Eestis vaegkuuljaid ligikaudu 100 000 inimest. Kuid meie vabariigis puuduvad seni täpsemad statistilised andmed vaegkuulmise arvu, struktuuri ja dünaamika kohta. (Kuulmisrehabilitatsiooni programm 1997). Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, kuulmise kaudu saab inimene umbes 20 % infot ümbritsevast maailmast. Kõrv on ainukene meeleelund, mis töötab vahetpidamata sünnist surmani, selle kahjustumisel või kaotamiselt tekivad inimesel kommunikatsiooni ja tööhõivega seonduvad raskused, sõltuvus teiste inimeste abist ja tehnilistest abivahenditest. Samuti jääb osaliselt rahuldamata suhtlemisvajadus. Meditsiiniliselt on inimene kerge kuulmispuudega kui tema kuulmislävi (mis detsibellist alates inimene kuuleb) on 21-35 dB (kuuleb kõnet kõrva juures), kurtust diagnoositakse, kui kuulmislävi on üle 96 dB (kuuleb ainult lennuki ja suure veoauto mootorimüra). Kuulmispuudega inimesele on üheks võimaluseks kompenseerida puuet kasutades tehnilisi kuulmisabivahendeid. Riik peab muutma abivahendid kättesaadavaks kõigile neid vajavatele puuetega inimestele ka rahaliselt. See võib tähendada, et abivahendeid antakse inimestele tasuta, renditakse, laenutatakse või müüakse nii madala hinnaga, et puuetega inimesed või nende perekonnad saaksid neid osta. (Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standard reeglid 1995). Väikese kuulmisjäägiga lapsed kasutavad kuuldeaparaate aga tunduvalt vähem. Kui III astmega lastest 86% kannavad aparaate pidevalt, siis III-IV (kuulmisjääk on kahe astme vahepeal) ja IV astmega lastest vaid 15%. IV astmega lapsed kasutavad aparaate kõige enam logopeedi tunnis, kus õpetatakse olemasolevat kuulmisjääki kasutama ja ennast suuliselt väljendama. Need on oskused, mida vajatakse elus hakkamasaamisel.
TEKSTITELEFON
Kuulmispuudega inimesele, kelle kuulmisaste ei võimalda kasutada võimendiga telefoni, on tekstitelefon operatiivse suhtlemise võimaluseks. Võrreldes tavatelefoniga on tekstitelefonil lisaks klaviatuur tähestikuga ja ekraan (erineva suurusega). Telefoni helisedes hakkab vilkuma lambike. Sidepidamine toimub järgmiselt: valitakse soovitud number, lambike näitab ühenduse saamist. Edasi hakatakse suhtlema trükkides teksti (lauseid, sõnu). Mõlemad osapooled näevad ekraanil sama teksti. Kui esimene lõpetas oma jutu, paneb ta kokkuleppelise tärni *, mis annab vestluse järjekorra üle teisele osapoolele. Maades, kus on tekstitelefonide võrk arenenud, kasutatakse ka keskjaama teenust, vahendatakse tekstitelefonilt tulev tekst soovitud tavatelefoni vastajale ja vastupidi. Suuremates linnades ja kurtide tiheda asustatusega hoonetes on üles pandud tekstitaksofonid (kaarditaksofonid), kus kurdid saavad vajadusel tekstitelefoniteenust kasutada. Tekstitelefoni teel suhtlemine saab toimuda vaid nende aparaatide vahel, mis on ühendatud samasse süsteemi (Eestis CCITT ehk V.2 1 süsteemis). Mõnedel aparaatidel on võimalik ise lülitada telefon sobivale süsteemile. Näiteks ühenduse võtmiseks mõne teise maa teises süsteemis oleva tekstitelefoniga. Eestis on tekstitelefonid veel vähe levinud. Üheks põhjuseks võib olla nende suhteliselt kallis hind (umbes 5000 EEK) ja fakt, et Eestis pole ka tekstitaksofonid levinud. EKLVL andmebaasi põhjal on Eestis kuulmispuuetega inimestel ja organisatsioonidel vaid 10 tekstitelefoni.
EMT on juba pikemat aega pakkunud kuulmispuuetega inimestele spetsiaalset Eripaketti. Eripaketi hinnakiri veelgi soodsam. Kuulmispuuetega inimeste jaoks mobiilses suhtlemises eriti olulised SMSid ja MMSid on nüüd ülisoodsad, samuti Eripaketi omavahelised tava- ja videokõned. Kuna videokõne võimalustega telefone tuleb pidevalt juurde ning nende hinnad muutuvad üha soodsamaks, annab see kuulmispuuetega inimestele võimaluse mobiili vahendusel ka viipekeelt kasutada. Eripaketiga saab liituda kuulmispuuetega inimeste organisatsioonide, näiteks Eesti Kurtide Liidu vahendusel.
KASUTATUD MATERJALID
1. Külli Terras diplomitöö „Kuulmispuuetega inimestele mõeldud tehnilised abivahendid ja nende kasutamine Eestis: www.eklvl.ee/ver1/abivahendid/diplomit66.doc (loetud 16.09.2010)
2. Ajaleht Postimees 28.11.2006: http://tartu.postimees.ee/281106/esileht/meedia/231158.php (loetud 16.09.2010)
3. Eesti Kurtide Liit: http: //www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus (loetud 16.09.2010)
4. EMT koduleht: http: //www.emt.ee/wwwmain?screenId=news.detail.private&componentId =ContentProviderComponent&pageId=385363&menuId=910&language=EST (loetud 17.09.2010)
sunnuntai 5. syyskuuta 2010
maanantai 30. elokuuta 2010
Ül. 1 Erivajadused läbi aegade
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi alusel "tal on midagi puudu" .
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega.
Niisiis on erinevad ajastud toonud endaga üksjagu erinevaid suhtumisi ja arusaamu. Tänaseks on enamik arenenud ühiskondadest siiski jõudnud seisukohale, et võimalikult paljude inimeste kaasamine ühiskonnaellu on kogu ühiskonna huvides. Sotsiaaltoetuste maksmise asemel on mõistlik investeerida inimeste haridusse ning saada endale passiivse abivajaja asemele maksumaksja.
Igas ühiskonnas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel ei saa hakkama ühiskonna ootuste täitmisega, ei suuda ise ilma abita ühiskonnas oma rolli täita, ei suuda saavutada oma elus ühiskonnas tunnustatud kvaliteeti.
Sellise olukorra põhjuseks võib olla füüsiline, vaimne, sotsiaalne sobimatus keskkonnaga. Pikaajaline haigus, trauma, füüsiline, vaimne, psüühiline ja sotsiaalne puue on sagedasemad põhjused, miks inimesel ei ole teiste ühiskonna liikmetega võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks.
Selleks, et aidata inimesel kohaneda ning saavutada võimalikult tunnustatud normikohane osalus ühiskonnas rakendatakse arenenud ühiskondades rehabilitatsiooni.
Rehabilitatsiooni kõige olulisem ülesanne ongi inimese aitamine (tagasi ) rolli, mis tal ühiskonnas täita on.
Mina arvan, et meil kõigil on mingi viga küljes. Mõni on nähtav, teine jälle mitte. Mõni puue laseb elada, teine teeb inimese elu keeruliseks. Kui nii on, siis peab ühiskond ja teised inimesed appi tulema ja korraldama, et puudega inimene saaks oma elu elatud. Puue ei tohi muuta inimesest heidikuks. Internetiportaali Ratastool avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis.
Milline ta on, see erivajadusega laps? Kas tal on mõnest haigusest või sünnikahjustusest tingitud liikumispuue, või on tema kõne nii segane, et sellest on teistel raske aru saada, või ei jää talle meelde lihtsamadki mõisted ümbritsevast? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele. Lasteaed.net, 28.04.2006 12:10
Erivajadusega tudengi topeltpingutused - Õhtuleht
Erivajadusega tudengi topeltpingutused ... aga leiti, et lifti oskavad käsitseda ainult spetsiaalse koolituse läbinud inimesed ...
www.ohtuleht.ee
Puudeid või puudega inimesi on püütud liigitada nii ja teisiti. Kindlasti sageli mõeldakse puudega inimese all isikut, kes ei suuda iseseisvalt ja tavakombel liikuda, kes ei näe või ei kuule, kelle aju ei tee piisavalt mõttetööd, et tagada iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas. Samas pime inimene ilma abi või erioskuseta ei liigu nii nagu iga teine inimene, mistõttu ta liikumine on piiratud aga ometi teda ei peeta liikumispuudeliseks inimeseks. Liikumispuudeline inimene kui ta istub ratastoolis või on koguni lamaja ei näe näiteks seda, mis on kaupluse ülemisel riiulil, mis vaade avaneb vaatetornist, ei kuule linnulaulu vaid seepärast et ei pääse metsa seda kuulama/vaatama, kuigi ta kuulmine ja nägemine on korras jne.
Inimeste toimetulekut ja võrdseid võimalusi osaleda ühiskonnas piiravad erinevad takistused nagu puudulik liikumine, sh kulgemine ja liigutamine; kommunikatsioon sh kuulmine, nägemine ja kõnelemine; psüühika, intellekt, somaatiline funktsioneerimine sh näiteks toitumine, seksuaalsus, tundlikkus, füüsiline vastupidavus, hingamine jne.
Ühelt poolt - ühte moodi puuded ja toimetulekupiirajad tingivad inimestele sarnaseid probleeme. Teiselt poolt sarnase probleemi teeb eriliseks selle kandja ja tema keskkond.
Kasutatud kirjandus:
www.ohtuleht.ee
Lasteaed.net
http://pc.parnu.ee/~ragnar_o/reha/rehabilitatsiooniprogrammid.html
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega.
Niisiis on erinevad ajastud toonud endaga üksjagu erinevaid suhtumisi ja arusaamu. Tänaseks on enamik arenenud ühiskondadest siiski jõudnud seisukohale, et võimalikult paljude inimeste kaasamine ühiskonnaellu on kogu ühiskonna huvides. Sotsiaaltoetuste maksmise asemel on mõistlik investeerida inimeste haridusse ning saada endale passiivse abivajaja asemele maksumaksja.
Igas ühiskonnas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel ei saa hakkama ühiskonna ootuste täitmisega, ei suuda ise ilma abita ühiskonnas oma rolli täita, ei suuda saavutada oma elus ühiskonnas tunnustatud kvaliteeti.
Sellise olukorra põhjuseks võib olla füüsiline, vaimne, sotsiaalne sobimatus keskkonnaga. Pikaajaline haigus, trauma, füüsiline, vaimne, psüühiline ja sotsiaalne puue on sagedasemad põhjused, miks inimesel ei ole teiste ühiskonna liikmetega võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks.
Selleks, et aidata inimesel kohaneda ning saavutada võimalikult tunnustatud normikohane osalus ühiskonnas rakendatakse arenenud ühiskondades rehabilitatsiooni.
Rehabilitatsiooni kõige olulisem ülesanne ongi inimese aitamine (tagasi ) rolli, mis tal ühiskonnas täita on.
Mina arvan, et meil kõigil on mingi viga küljes. Mõni on nähtav, teine jälle mitte. Mõni puue laseb elada, teine teeb inimese elu keeruliseks. Kui nii on, siis peab ühiskond ja teised inimesed appi tulema ja korraldama, et puudega inimene saaks oma elu elatud. Puue ei tohi muuta inimesest heidikuks. Internetiportaali Ratastool avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis.
Milline ta on, see erivajadusega laps? Kas tal on mõnest haigusest või sünnikahjustusest tingitud liikumispuue, või on tema kõne nii segane, et sellest on teistel raske aru saada, või ei jää talle meelde lihtsamadki mõisted ümbritsevast? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele. Lasteaed.net, 28.04.2006 12:10
Erivajadusega tudengi topeltpingutused - Õhtuleht
Erivajadusega tudengi topeltpingutused ... aga leiti, et lifti oskavad käsitseda ainult spetsiaalse koolituse läbinud inimesed ...
www.ohtuleht.ee
Puudeid või puudega inimesi on püütud liigitada nii ja teisiti. Kindlasti sageli mõeldakse puudega inimese all isikut, kes ei suuda iseseisvalt ja tavakombel liikuda, kes ei näe või ei kuule, kelle aju ei tee piisavalt mõttetööd, et tagada iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas. Samas pime inimene ilma abi või erioskuseta ei liigu nii nagu iga teine inimene, mistõttu ta liikumine on piiratud aga ometi teda ei peeta liikumispuudeliseks inimeseks. Liikumispuudeline inimene kui ta istub ratastoolis või on koguni lamaja ei näe näiteks seda, mis on kaupluse ülemisel riiulil, mis vaade avaneb vaatetornist, ei kuule linnulaulu vaid seepärast et ei pääse metsa seda kuulama/vaatama, kuigi ta kuulmine ja nägemine on korras jne.
Inimeste toimetulekut ja võrdseid võimalusi osaleda ühiskonnas piiravad erinevad takistused nagu puudulik liikumine, sh kulgemine ja liigutamine; kommunikatsioon sh kuulmine, nägemine ja kõnelemine; psüühika, intellekt, somaatiline funktsioneerimine sh näiteks toitumine, seksuaalsus, tundlikkus, füüsiline vastupidavus, hingamine jne.
Ühelt poolt - ühte moodi puuded ja toimetulekupiirajad tingivad inimestele sarnaseid probleeme. Teiselt poolt sarnase probleemi teeb eriliseks selle kandja ja tema keskkond.
Kasutatud kirjandus:
www.ohtuleht.ee
Lasteaed.net
http://pc.parnu.ee/~ragnar_o/reha/rehabilitatsiooniprogrammid.html
tiistai 24. elokuuta 2010
Ül. 3 IT ja erivajadused
IT ROLLIST ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE
Paljudele tervetele ja sõltumatutele inimestele tunduvad erivajadustega inimestele mured ebatähtsad, kauged ning vähem aktuaalsed. Selline olukord tekib siis kui ei osata hinnata kuivõrd raskesti kättesaadavad on hüved erivajadustega inimestele. Sisuliselt samad hüved, mida tavainimesed tarbivad iga päev ning pevad nende kättesaadavust enesest mõistetavaks.
Iga inimene on Eestile ääretult tähtis ja iga töökäsi ülimalt teretulnud. Töötamine tähendab kindlat sissetulekut ning võimalust majanduslikult paremini hakkama saada, ent sellest veelgi olulisem on eneseteostus, oma töö tulemuste nägemine, suhtlemine kolleegidega. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on. Puuetega inimesed vajavad oma vajadustele sobivate võimaluste leidmiseks rohkem tuge.
Eesti riik on teinud läbi suure arengu. Arenenud on ka meie ühiskond ning inimesed on täna märgatavalt avatumad ja sallivamad. Puuetega inimeste probleeme ning soovi ja õigust osaleda ühiskondlikus elus teadvustatakse ja tähtsustakse üha enam. Sellele vajadusele on riik viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pööranud. Eestis elab 113 000 puuetega inimest. See on märkimisväärne osa ehk 8,4% Eesti elanikkonnast. Nende seas on palju hakkajaid inimesi, kes tahaksid tööl käia. On tähtis, et igaüks, kes soovib olla aktiivne ja teha tööd, peab seda ka saama.
Raskusi arvutikoolituse alal erivajadustega inimestele esineb kindlasti rohkem väiksemates maakohtades. Kindlasti on vaja juurde inimesi, kes suudaksid pakkuda erivajadustega inimestele tasemel arvutikoolitust.
Lisaks internetikasutamisvõimalusele on arvuti ju tähtis töövahend ja õppimisvahend, eriti just e-õppe näol. Inimene, kellel on raskendatud kohalkäimine koolis ja kursustel, saab seda teha ka kodus arvuti abiga. Kus tal on ilmselgelt lihtsam ja parem õppida, loomulikult peab sellisel juhul olema olemas oskus arvuti kasutamiseks ja tähtis on ka juhendaja valmisolek igakülgseks abistamiseks. E-õpe on tähtis vahend saavutamaks seda, et kõigil oleks võrdne võimalus õppida ning uusi teadmisi saada. Täna arvutile ja internetile on laienenud võimalus ka ise õppida, selleks, et ise uusi teadmisi hankida, ei pea enam ilmtingimata minema kodust välja , näiteks raamatukokku, sest internetis on nii palju infot.
Eesti infotehnoloogia-alase haridusearendamist on toetanud ka tarkvaratootja Microsoft. Ettevõtte Eesti esindusejuht Rain Laane põhjendab seda: "Microsoft peab hariduse toetamist väga oluliseks. Me leiame, et suurfirma peavad selle, mida nad ühiskonnaltsaavad, ka tagasi andma. Parimkoht, millesse panustada, on kindlasti haridus. Oleme teinud rehkenduse, et aastas toetame Eesti haridusvalda enam kui 2 miljoni krooniga, millesisse kuulub muuhulgas ka õpetajat (eriti kesk- ja kutsekoolide õpetajate) koolitamine. Oleme toetanud ka IT Kolledžit, plaan on sinna investeerida viie aasta jooksul veel ligi 600 000 krooni.
“Koostudengitega on Microsoft läbi viinud ka väiksemaid projekte. Laane toob näite: "Kaks viimast aastat oleme koos tudengitega andnud arvutitele uue elu. Siinkohal tahaks just IT Kolledži tudengite osa meie koostöös eriti rõhutada – ilma nendeta ei oleks sellist projekti võimalik ellu viia. Meiepoolne panus on tarkvara, mille tudengid meie partnerite pooltannetatud kasutatud arvutitessepaigaldavad." Sellised uue elu saanudarvutid annetatakse Puuetega Inimeste Kodade kaudu erivajadustega õppuritele. "Meie missioon on avada seda potentsiaali, mis inimestes on .Ja puuetega inimesed saavad ühiskonda anda väga suure panuse, kui neil on olemas arvuti. Liikumispuue võib ju küll takistada tööle minekut, aga arvuti annab võimaluse ka kodus töötada," ütleb Laane. Lisaks annetas Microsoft sellel aastal Tallinna Puuetega Inimeste Kojale üle poole miljonikrooni arvutialaseks koolituseks. Microsofti Eesti esinduse juht on ülimalt veendunud, et koostöö haridusvallaga jätkub: "See põld, mida künda, on väga lai. Me tahame olla jätkusuutlikud, et ei oleks vaid üheaastaprojekte. Uus põlvkond kasvab peale ja vaieldamatult on haridus seekoht, kus meil on võimalik aidata.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.els.ee/user/foorum/alateema.php?nr=7&lk=1 (loetud 12.09.2010)
2. http://www.epnu.ee/index.php?1,10,13,2009 (loetud 12.09.2010)
3. http://www.tallinnakoda.ee/1,101 (loetud 12.09.2010)
4. http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398 (loetud 12.09.2010)
5.http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Publikatsioonid/Dokumendid_ uelemineku_kohta/Kommunikatsioonistrateegia.pdf (loetud 12.09.2010)
6.http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Erivajadustega_inimene_hinnatud_tootaja.pdf (loetud 11.09.2010)
7. Tallinna Puuetega Inimeste Koda: http://www.tallinnakoda.ee/1,83 (loetud 11.09.2010)
8.http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused (loetud 11.09.2010)
9. Eesti Internetikasutajate Liit: http://internetikasutajad.ee/?cat=3 (loetud 11.09.2010)
Paljudele tervetele ja sõltumatutele inimestele tunduvad erivajadustega inimestele mured ebatähtsad, kauged ning vähem aktuaalsed. Selline olukord tekib siis kui ei osata hinnata kuivõrd raskesti kättesaadavad on hüved erivajadustega inimestele. Sisuliselt samad hüved, mida tavainimesed tarbivad iga päev ning pevad nende kättesaadavust enesest mõistetavaks.
Iga inimene on Eestile ääretult tähtis ja iga töökäsi ülimalt teretulnud. Töötamine tähendab kindlat sissetulekut ning võimalust majanduslikult paremini hakkama saada, ent sellest veelgi olulisem on eneseteostus, oma töö tulemuste nägemine, suhtlemine kolleegidega. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on. Puuetega inimesed vajavad oma vajadustele sobivate võimaluste leidmiseks rohkem tuge.
Eesti riik on teinud läbi suure arengu. Arenenud on ka meie ühiskond ning inimesed on täna märgatavalt avatumad ja sallivamad. Puuetega inimeste probleeme ning soovi ja õigust osaleda ühiskondlikus elus teadvustatakse ja tähtsustakse üha enam. Sellele vajadusele on riik viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pööranud. Eestis elab 113 000 puuetega inimest. See on märkimisväärne osa ehk 8,4% Eesti elanikkonnast. Nende seas on palju hakkajaid inimesi, kes tahaksid tööl käia. On tähtis, et igaüks, kes soovib olla aktiivne ja teha tööd, peab seda ka saama.
Raskusi arvutikoolituse alal erivajadustega inimestele esineb kindlasti rohkem väiksemates maakohtades. Kindlasti on vaja juurde inimesi, kes suudaksid pakkuda erivajadustega inimestele tasemel arvutikoolitust.
Lisaks internetikasutamisvõimalusele on arvuti ju tähtis töövahend ja õppimisvahend, eriti just e-õppe näol. Inimene, kellel on raskendatud kohalkäimine koolis ja kursustel, saab seda teha ka kodus arvuti abiga. Kus tal on ilmselgelt lihtsam ja parem õppida, loomulikult peab sellisel juhul olema olemas oskus arvuti kasutamiseks ja tähtis on ka juhendaja valmisolek igakülgseks abistamiseks. E-õpe on tähtis vahend saavutamaks seda, et kõigil oleks võrdne võimalus õppida ning uusi teadmisi saada. Täna arvutile ja internetile on laienenud võimalus ka ise õppida, selleks, et ise uusi teadmisi hankida, ei pea enam ilmtingimata minema kodust välja , näiteks raamatukokku, sest internetis on nii palju infot.
Eesti infotehnoloogia-alase haridusearendamist on toetanud ka tarkvaratootja Microsoft. Ettevõtte Eesti esindusejuht Rain Laane põhjendab seda: "Microsoft peab hariduse toetamist väga oluliseks. Me leiame, et suurfirma peavad selle, mida nad ühiskonnaltsaavad, ka tagasi andma. Parimkoht, millesse panustada, on kindlasti haridus. Oleme teinud rehkenduse, et aastas toetame Eesti haridusvalda enam kui 2 miljoni krooniga, millesisse kuulub muuhulgas ka õpetajat (eriti kesk- ja kutsekoolide õpetajate) koolitamine. Oleme toetanud ka IT Kolledžit, plaan on sinna investeerida viie aasta jooksul veel ligi 600 000 krooni.
“Koostudengitega on Microsoft läbi viinud ka väiksemaid projekte. Laane toob näite: "Kaks viimast aastat oleme koos tudengitega andnud arvutitele uue elu. Siinkohal tahaks just IT Kolledži tudengite osa meie koostöös eriti rõhutada – ilma nendeta ei oleks sellist projekti võimalik ellu viia. Meiepoolne panus on tarkvara, mille tudengid meie partnerite pooltannetatud kasutatud arvutitessepaigaldavad." Sellised uue elu saanudarvutid annetatakse Puuetega Inimeste Kodade kaudu erivajadustega õppuritele. "Meie missioon on avada seda potentsiaali, mis inimestes on .Ja puuetega inimesed saavad ühiskonda anda väga suure panuse, kui neil on olemas arvuti. Liikumispuue võib ju küll takistada tööle minekut, aga arvuti annab võimaluse ka kodus töötada," ütleb Laane. Lisaks annetas Microsoft sellel aastal Tallinna Puuetega Inimeste Kojale üle poole miljonikrooni arvutialaseks koolituseks. Microsofti Eesti esinduse juht on ülimalt veendunud, et koostöö haridusvallaga jätkub: "See põld, mida künda, on väga lai. Me tahame olla jätkusuutlikud, et ei oleks vaid üheaastaprojekte. Uus põlvkond kasvab peale ja vaieldamatult on haridus seekoht, kus meil on võimalik aidata.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.els.ee/user/foorum/alateema.php?nr=7&lk=1 (loetud 12.09.2010)
2. http://www.epnu.ee/index.php?1,10,13,2009 (loetud 12.09.2010)
3. http://www.tallinnakoda.ee/1,101 (loetud 12.09.2010)
4. http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398 (loetud 12.09.2010)
5.http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Publikatsioonid/Dokumendid_ uelemineku_kohta/Kommunikatsioonistrateegia.pdf (loetud 12.09.2010)
6.http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Erivajadustega_inimene_hinnatud_tootaja.pdf (loetud 11.09.2010)
7. Tallinna Puuetega Inimeste Koda: http://www.tallinnakoda.ee/1,83 (loetud 11.09.2010)
8.http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused (loetud 11.09.2010)
9. Eesti Internetikasutajate Liit: http://internetikasutajad.ee/?cat=3 (loetud 11.09.2010)
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)