Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi alusel "tal on midagi puudu" .
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega.
Niisiis on erinevad ajastud toonud endaga üksjagu erinevaid suhtumisi ja arusaamu. Tänaseks on enamik arenenud ühiskondadest siiski jõudnud seisukohale, et võimalikult paljude inimeste kaasamine ühiskonnaellu on kogu ühiskonna huvides. Sotsiaaltoetuste maksmise asemel on mõistlik investeerida inimeste haridusse ning saada endale passiivse abivajaja asemele maksumaksja.
Igas ühiskonnas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel ei saa hakkama ühiskonna ootuste täitmisega, ei suuda ise ilma abita ühiskonnas oma rolli täita, ei suuda saavutada oma elus ühiskonnas tunnustatud kvaliteeti.
Sellise olukorra põhjuseks võib olla füüsiline, vaimne, sotsiaalne sobimatus keskkonnaga. Pikaajaline haigus, trauma, füüsiline, vaimne, psüühiline ja sotsiaalne puue on sagedasemad põhjused, miks inimesel ei ole teiste ühiskonna liikmetega võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks.
Selleks, et aidata inimesel kohaneda ning saavutada võimalikult tunnustatud normikohane osalus ühiskonnas rakendatakse arenenud ühiskondades rehabilitatsiooni.
Rehabilitatsiooni kõige olulisem ülesanne ongi inimese aitamine (tagasi ) rolli, mis tal ühiskonnas täita on.
Mina arvan, et meil kõigil on mingi viga küljes. Mõni on nähtav, teine jälle mitte. Mõni puue laseb elada, teine teeb inimese elu keeruliseks. Kui nii on, siis peab ühiskond ja teised inimesed appi tulema ja korraldama, et puudega inimene saaks oma elu elatud. Puue ei tohi muuta inimesest heidikuks. Internetiportaali Ratastool avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis.
Milline ta on, see erivajadusega laps? Kas tal on mõnest haigusest või sünnikahjustusest tingitud liikumispuue, või on tema kõne nii segane, et sellest on teistel raske aru saada, või ei jää talle meelde lihtsamadki mõisted ümbritsevast? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele. Lasteaed.net, 28.04.2006 12:10
Erivajadusega tudengi topeltpingutused - Õhtuleht
Erivajadusega tudengi topeltpingutused ... aga leiti, et lifti oskavad käsitseda ainult spetsiaalse koolituse läbinud inimesed ...
www.ohtuleht.ee
Puudeid või puudega inimesi on püütud liigitada nii ja teisiti. Kindlasti sageli mõeldakse puudega inimese all isikut, kes ei suuda iseseisvalt ja tavakombel liikuda, kes ei näe või ei kuule, kelle aju ei tee piisavalt mõttetööd, et tagada iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas. Samas pime inimene ilma abi või erioskuseta ei liigu nii nagu iga teine inimene, mistõttu ta liikumine on piiratud aga ometi teda ei peeta liikumispuudeliseks inimeseks. Liikumispuudeline inimene kui ta istub ratastoolis või on koguni lamaja ei näe näiteks seda, mis on kaupluse ülemisel riiulil, mis vaade avaneb vaatetornist, ei kuule linnulaulu vaid seepärast et ei pääse metsa seda kuulama/vaatama, kuigi ta kuulmine ja nägemine on korras jne.
Inimeste toimetulekut ja võrdseid võimalusi osaleda ühiskonnas piiravad erinevad takistused nagu puudulik liikumine, sh kulgemine ja liigutamine; kommunikatsioon sh kuulmine, nägemine ja kõnelemine; psüühika, intellekt, somaatiline funktsioneerimine sh näiteks toitumine, seksuaalsus, tundlikkus, füüsiline vastupidavus, hingamine jne.
Ühelt poolt - ühte moodi puuded ja toimetulekupiirajad tingivad inimestele sarnaseid probleeme. Teiselt poolt sarnase probleemi teeb eriliseks selle kandja ja tema keskkond.
Kasutatud kirjandus:
www.ohtuleht.ee
Lasteaed.net
http://pc.parnu.ee/~ragnar_o/reha/rehabilitatsiooniprogrammid.html
maanantai 30. elokuuta 2010
tiistai 24. elokuuta 2010
Ül. 3 IT ja erivajadused
IT ROLLIST ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE
Paljudele tervetele ja sõltumatutele inimestele tunduvad erivajadustega inimestele mured ebatähtsad, kauged ning vähem aktuaalsed. Selline olukord tekib siis kui ei osata hinnata kuivõrd raskesti kättesaadavad on hüved erivajadustega inimestele. Sisuliselt samad hüved, mida tavainimesed tarbivad iga päev ning pevad nende kättesaadavust enesest mõistetavaks.
Iga inimene on Eestile ääretult tähtis ja iga töökäsi ülimalt teretulnud. Töötamine tähendab kindlat sissetulekut ning võimalust majanduslikult paremini hakkama saada, ent sellest veelgi olulisem on eneseteostus, oma töö tulemuste nägemine, suhtlemine kolleegidega. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on. Puuetega inimesed vajavad oma vajadustele sobivate võimaluste leidmiseks rohkem tuge.
Eesti riik on teinud läbi suure arengu. Arenenud on ka meie ühiskond ning inimesed on täna märgatavalt avatumad ja sallivamad. Puuetega inimeste probleeme ning soovi ja õigust osaleda ühiskondlikus elus teadvustatakse ja tähtsustakse üha enam. Sellele vajadusele on riik viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pööranud. Eestis elab 113 000 puuetega inimest. See on märkimisväärne osa ehk 8,4% Eesti elanikkonnast. Nende seas on palju hakkajaid inimesi, kes tahaksid tööl käia. On tähtis, et igaüks, kes soovib olla aktiivne ja teha tööd, peab seda ka saama.
Raskusi arvutikoolituse alal erivajadustega inimestele esineb kindlasti rohkem väiksemates maakohtades. Kindlasti on vaja juurde inimesi, kes suudaksid pakkuda erivajadustega inimestele tasemel arvutikoolitust.
Lisaks internetikasutamisvõimalusele on arvuti ju tähtis töövahend ja õppimisvahend, eriti just e-õppe näol. Inimene, kellel on raskendatud kohalkäimine koolis ja kursustel, saab seda teha ka kodus arvuti abiga. Kus tal on ilmselgelt lihtsam ja parem õppida, loomulikult peab sellisel juhul olema olemas oskus arvuti kasutamiseks ja tähtis on ka juhendaja valmisolek igakülgseks abistamiseks. E-õpe on tähtis vahend saavutamaks seda, et kõigil oleks võrdne võimalus õppida ning uusi teadmisi saada. Täna arvutile ja internetile on laienenud võimalus ka ise õppida, selleks, et ise uusi teadmisi hankida, ei pea enam ilmtingimata minema kodust välja , näiteks raamatukokku, sest internetis on nii palju infot.
Eesti infotehnoloogia-alase haridusearendamist on toetanud ka tarkvaratootja Microsoft. Ettevõtte Eesti esindusejuht Rain Laane põhjendab seda: "Microsoft peab hariduse toetamist väga oluliseks. Me leiame, et suurfirma peavad selle, mida nad ühiskonnaltsaavad, ka tagasi andma. Parimkoht, millesse panustada, on kindlasti haridus. Oleme teinud rehkenduse, et aastas toetame Eesti haridusvalda enam kui 2 miljoni krooniga, millesisse kuulub muuhulgas ka õpetajat (eriti kesk- ja kutsekoolide õpetajate) koolitamine. Oleme toetanud ka IT Kolledžit, plaan on sinna investeerida viie aasta jooksul veel ligi 600 000 krooni.
“Koostudengitega on Microsoft läbi viinud ka väiksemaid projekte. Laane toob näite: "Kaks viimast aastat oleme koos tudengitega andnud arvutitele uue elu. Siinkohal tahaks just IT Kolledži tudengite osa meie koostöös eriti rõhutada – ilma nendeta ei oleks sellist projekti võimalik ellu viia. Meiepoolne panus on tarkvara, mille tudengid meie partnerite pooltannetatud kasutatud arvutitessepaigaldavad." Sellised uue elu saanudarvutid annetatakse Puuetega Inimeste Kodade kaudu erivajadustega õppuritele. "Meie missioon on avada seda potentsiaali, mis inimestes on .Ja puuetega inimesed saavad ühiskonda anda väga suure panuse, kui neil on olemas arvuti. Liikumispuue võib ju küll takistada tööle minekut, aga arvuti annab võimaluse ka kodus töötada," ütleb Laane. Lisaks annetas Microsoft sellel aastal Tallinna Puuetega Inimeste Kojale üle poole miljonikrooni arvutialaseks koolituseks. Microsofti Eesti esinduse juht on ülimalt veendunud, et koostöö haridusvallaga jätkub: "See põld, mida künda, on väga lai. Me tahame olla jätkusuutlikud, et ei oleks vaid üheaastaprojekte. Uus põlvkond kasvab peale ja vaieldamatult on haridus seekoht, kus meil on võimalik aidata.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.els.ee/user/foorum/alateema.php?nr=7&lk=1 (loetud 12.09.2010)
2. http://www.epnu.ee/index.php?1,10,13,2009 (loetud 12.09.2010)
3. http://www.tallinnakoda.ee/1,101 (loetud 12.09.2010)
4. http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398 (loetud 12.09.2010)
5.http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Publikatsioonid/Dokumendid_ uelemineku_kohta/Kommunikatsioonistrateegia.pdf (loetud 12.09.2010)
6.http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Erivajadustega_inimene_hinnatud_tootaja.pdf (loetud 11.09.2010)
7. Tallinna Puuetega Inimeste Koda: http://www.tallinnakoda.ee/1,83 (loetud 11.09.2010)
8.http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused (loetud 11.09.2010)
9. Eesti Internetikasutajate Liit: http://internetikasutajad.ee/?cat=3 (loetud 11.09.2010)
Paljudele tervetele ja sõltumatutele inimestele tunduvad erivajadustega inimestele mured ebatähtsad, kauged ning vähem aktuaalsed. Selline olukord tekib siis kui ei osata hinnata kuivõrd raskesti kättesaadavad on hüved erivajadustega inimestele. Sisuliselt samad hüved, mida tavainimesed tarbivad iga päev ning pevad nende kättesaadavust enesest mõistetavaks.
Iga inimene on Eestile ääretult tähtis ja iga töökäsi ülimalt teretulnud. Töötamine tähendab kindlat sissetulekut ning võimalust majanduslikult paremini hakkama saada, ent sellest veelgi olulisem on eneseteostus, oma töö tulemuste nägemine, suhtlemine kolleegidega. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on. Puuetega inimesed vajavad oma vajadustele sobivate võimaluste leidmiseks rohkem tuge.
Eesti riik on teinud läbi suure arengu. Arenenud on ka meie ühiskond ning inimesed on täna märgatavalt avatumad ja sallivamad. Puuetega inimeste probleeme ning soovi ja õigust osaleda ühiskondlikus elus teadvustatakse ja tähtsustakse üha enam. Sellele vajadusele on riik viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pööranud. Eestis elab 113 000 puuetega inimest. See on märkimisväärne osa ehk 8,4% Eesti elanikkonnast. Nende seas on palju hakkajaid inimesi, kes tahaksid tööl käia. On tähtis, et igaüks, kes soovib olla aktiivne ja teha tööd, peab seda ka saama.
Raskusi arvutikoolituse alal erivajadustega inimestele esineb kindlasti rohkem väiksemates maakohtades. Kindlasti on vaja juurde inimesi, kes suudaksid pakkuda erivajadustega inimestele tasemel arvutikoolitust.
Lisaks internetikasutamisvõimalusele on arvuti ju tähtis töövahend ja õppimisvahend, eriti just e-õppe näol. Inimene, kellel on raskendatud kohalkäimine koolis ja kursustel, saab seda teha ka kodus arvuti abiga. Kus tal on ilmselgelt lihtsam ja parem õppida, loomulikult peab sellisel juhul olema olemas oskus arvuti kasutamiseks ja tähtis on ka juhendaja valmisolek igakülgseks abistamiseks. E-õpe on tähtis vahend saavutamaks seda, et kõigil oleks võrdne võimalus õppida ning uusi teadmisi saada. Täna arvutile ja internetile on laienenud võimalus ka ise õppida, selleks, et ise uusi teadmisi hankida, ei pea enam ilmtingimata minema kodust välja , näiteks raamatukokku, sest internetis on nii palju infot.
Eesti infotehnoloogia-alase haridusearendamist on toetanud ka tarkvaratootja Microsoft. Ettevõtte Eesti esindusejuht Rain Laane põhjendab seda: "Microsoft peab hariduse toetamist väga oluliseks. Me leiame, et suurfirma peavad selle, mida nad ühiskonnaltsaavad, ka tagasi andma. Parimkoht, millesse panustada, on kindlasti haridus. Oleme teinud rehkenduse, et aastas toetame Eesti haridusvalda enam kui 2 miljoni krooniga, millesisse kuulub muuhulgas ka õpetajat (eriti kesk- ja kutsekoolide õpetajate) koolitamine. Oleme toetanud ka IT Kolledžit, plaan on sinna investeerida viie aasta jooksul veel ligi 600 000 krooni.
“Koostudengitega on Microsoft läbi viinud ka väiksemaid projekte. Laane toob näite: "Kaks viimast aastat oleme koos tudengitega andnud arvutitele uue elu. Siinkohal tahaks just IT Kolledži tudengite osa meie koostöös eriti rõhutada – ilma nendeta ei oleks sellist projekti võimalik ellu viia. Meiepoolne panus on tarkvara, mille tudengid meie partnerite pooltannetatud kasutatud arvutitessepaigaldavad." Sellised uue elu saanudarvutid annetatakse Puuetega Inimeste Kodade kaudu erivajadustega õppuritele. "Meie missioon on avada seda potentsiaali, mis inimestes on .Ja puuetega inimesed saavad ühiskonda anda väga suure panuse, kui neil on olemas arvuti. Liikumispuue võib ju küll takistada tööle minekut, aga arvuti annab võimaluse ka kodus töötada," ütleb Laane. Lisaks annetas Microsoft sellel aastal Tallinna Puuetega Inimeste Kojale üle poole miljonikrooni arvutialaseks koolituseks. Microsofti Eesti esinduse juht on ülimalt veendunud, et koostöö haridusvallaga jätkub: "See põld, mida künda, on väga lai. Me tahame olla jätkusuutlikud, et ei oleks vaid üheaastaprojekte. Uus põlvkond kasvab peale ja vaieldamatult on haridus seekoht, kus meil on võimalik aidata.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.els.ee/user/foorum/alateema.php?nr=7&lk=1 (loetud 12.09.2010)
2. http://www.epnu.ee/index.php?1,10,13,2009 (loetud 12.09.2010)
3. http://www.tallinnakoda.ee/1,101 (loetud 12.09.2010)
4. http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398 (loetud 12.09.2010)
5.http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Publikatsioonid/Dokumendid_ uelemineku_kohta/Kommunikatsioonistrateegia.pdf (loetud 12.09.2010)
6.http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Erivajadustega_inimene_hinnatud_tootaja.pdf (loetud 11.09.2010)
7. Tallinna Puuetega Inimeste Koda: http://www.tallinnakoda.ee/1,83 (loetud 11.09.2010)
8.http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused (loetud 11.09.2010)
9. Eesti Internetikasutajate Liit: http://internetikasutajad.ee/?cat=3 (loetud 11.09.2010)
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)