Ligipääsetav Internet, teema 5

Analüüsitavaks veebileheks valisin kaasõpilase Elvi töö.

Koduleht on tehtud XHTML versiooniga 1.0. Kodulehe teemaks on oravad. Sisuks on üldiseloomustav tekst oravatest, samuti võib veebilehelt leida pilte, jutustusi jms. Kuna kodutöö sisuks on analüüsida veebilehte eelkõige puuetega inimestele ligipääsetavuse seisukohast, siis üritangi seda alljärgnevalt teha, tuues välja mõned head ja vead.

Positiivsed küljed:
1. Päis ja jalus on olemas. Seega on see oluline kriteerium täidetud. Sisu on veebilehel ka vaieldamatult olemas.
2. Lehekülg vastab üldjoontes WWW ideoloogiale: on lehed, mis sisaldavad kellelegi vajalikku informatsiooni ja viitavad teistele lehtedele.
3. Graafiline materjal on olemas, nendeks on toredad orava pildid veebilehel. Pildid lisavad antud kodulehele hea üldmulje ja on teksti kõrval suurepäraseks illustreerivaks materjaliks.

Mõned puudujäägid:
1. Veebileht ei vasta Rahvusvaheline Veebikonsortsium ehk W3C standardile. Selle kontrollimiseks kasutasin validaatorit, mis asub aadressil: http://validator.w3.org./ Kuna leht ei valideeru standardseks HTMLiks, siis ei saa see rahuldada erivajadustega inimesi.
2. Värvigamma peaks olema piisavalt kontrastne, aga kahjuks ei ole. Kodulehe taust on täiesti valge, pildid ja sinised lingid hakkavad küll  hästi silma, aga olulisemate asjade toonitamiseks oleks võinud kasutada kontrastsemaid värve. Kuigi värvide valimine veebilehel on maitse asi, aga puuetega inimeste puhul äärmiselt oluline, just lehe kasutavuse seisukohast.
3. Miinuseks on ka see, et graafika puhul ei viidata allikale. Ühel korral siiski oli viidatud, aga kõikides kohtades mitte. Selline asi läheb autorikaitsega vastuollu ja võib põhjustada veebilehe loojale palju pahandusi.


Kokkuvõtteks võib öelda, et sellise esmase kodulehe koostamise kohta ei ole tulemus üldsegi mitte halb. Kui natuke vaeva näha , siis võib sellest saada kasutaja jaoks täiesti kasutatav veebileht.
Isiklikult pean skriptide ja framesettide alternatiivteksti nõuet kuidagi iganenuks, ka validaator ei arva, et nende puudumine rikuks standardit.
Isiklikult arvan,  kui inimene on teinud nii mahuka ja suure töö ära, siis vajab ta kindlasti positiivset heakskiitu.

Internetisuhtlus , teema 6

INTERNETISUHTLUS

Tikutulega tuleb otsida lapsi ja noori, kes ei kasuta Facebooki, Twitterit, blogisid, Skype’i, MSNi - Interneti suhtlusvõrgustikke ehk sotsiaalset meediat. Aastate pärast on just nemad teadlased, riigijuhid ja ettevõtjad, kellel on uus arusaam suhtlemisest ja piiridest.

Noored soovivad kuvada end positiivselt ja olla teistele meelepärane, nad on püsimatud, kuid samal ajal ambitsioonikad. Samal ajal peavad nad arvestama suhtlusportaalide reeglitega ja ettekirjutustega, hoomamata seejuures alati, et kõik Internetis tehtav on avalik – teistele nähtav, jälgitav. Need reeglid ja piirangud ei pärsi väga suhtlust, küll aga laste (9-13aastased) kesine inglise keele oskus.Internet on muutunud asendamatuks osaks inimeste igapäevaelus. See pakub palju erinevaid mugavaid võimalusi, millest üks on suhtlemine. On loodud erinevaid portaale ja programme,mis võimaldavad inimestel lihtsamini kontakteeruda. Taolised võimalused on laialt levinud ja väga populaarsed.Teema valikul on lähtutud Interneti ja selle kaudu suhtlemise aktuaalsusest. Uue meediakeelekasutus ümbritseb inimesi pidevalt, kuid üldjuhul ei pöörata sellele olulist tähelepanu.

Internetis suhtlemiseks kasutatav keel on väga omanäoline ning erineb suurel määral allkeelest. Kasutusele on võetud uued tähe- ning märgikombinatsioonid, millele on antud tähendus. Näiteks erinevatest kirjavahemärkidest on moodustatud nägude kujutised, mida on hakatud kutsuma emootikonideks. Erinevus allkeelest seisneb ka suures ortograafiavigade hulgas, sõnade kasutamises, mida ei eksiteeri jne.  Nii nagu kõnekeeles, on ka suhtlemisportaalide kirjakeeles väga levinud slängi ning võõrkeelest tuletatud sõnade kasutamine.

Internetis suhtlemine saab toimuda ainult sobiva tehnika, suhtlusprogrammi ja võrguühenduse olemasolul ning õnnestuda vaid juhul, kui vestluspartneritel on oskus käsitseda suhtlusaktiks vajaminevat tehnikat (Salla, 2002). Tuleb mõista nii arvutikäsklusi kui ka vastavasuhtlusportaali eripärasid. Interneti-suhtlusportaalid nõuavad vastava tehnika kasutamise endale selgeks tegemist või õppimist ning seega arendavad inimese tehnilist taipu. Suhtlusportaalides kasutatav kirjakeel on väga omapärane. Tegu on väga mahuka ja kiiresti

muutuva materjaliga, mis ühtpidi kajastab noorte tegelikku keelekasutust ja teisalt võimaldab jälgida mõningaid keeles toimuvaid protsesse (Oja, 2009). Keelekasutust Internetis on vaja uurida, sest seda kirjeldavad erinevad mõisted ja terminid on alles kujunemisjärgus ning neid on palju (Salla, 2002). On vaja, et mõisted seletataks üheselt mõistetavalt lahti. Sel juhul saab Internetis kasutatavat keelt täpsemalt kirjeldada.

Orkut.com on suhtlusvõrgustik, mis alustas oma tegevust 22. jaanuaril 2004. aastal. Tegu on asünkroonse suhtlusvormiga. Interneti-portaali kasutajatel on võimalus suhelda tuttavate ja võõraste inimestega üle maailma. Orkut.com võimaldab veel säilitada pilte, mida teistel kasutajatel on võimalus kommenteerida. Lisaks saab luua Interneti-kommuune, mille kaudu on ühiste huvidega inimestel lihtne üksteisega suhelda. Interneti-portaal pakub veel mitmeid võimalusi eelkõige meelelahutuse näol. Näiteks erinevate mängude laialdane valik ning testid, mida kasutajatel on võimalik täita. Orkut.com on nii öelda „suletud“ portaal, see tähendab, et portaali ja kasutajate andmed on nähtavad vaid registreerinutele ning anonüümseid sissekandeid postitada ei saa. Turvalisuse huvides on igal kasutajal võimalus valida, kas tema andmed ja profiil on salastatud, nähtavad ainult sõpradele või nähtavad kõigile. Suhtlusvõrgustiku eesmärgiks on eelkõige inimeste ühendamine ja suhtlemise võimaldamine.

Orkut.com on hea võimalus sõnumite edastamiseks ning seda ka kasutatakse. Viimast tõestab sissekanne: oki.teeme siis äkki söögivahetunnil. sööme ruttu ja saame kokku nt seal all garderoobi juures , vms ja lähme räägime kuskil veits. võta sa ulla kaasa siis, ma proovin rita ja agnese ka saada. Antud sissekandes annab autor teada, mida selle saajal on vaja teha. See on alternatiiiv helistamisele ning MSN Messengerile. Suhtlusportaali eelised on need, et see on tasuta ning erinevalt MSN Messengerist saab sõnumeid saata pidevalt, olles kindel, et need kohale jõuavad. MSN Messengeris aga peavad olema mõlemad vestluses osalejad samaaegselt sisse logitud.

On selge, et uue meedia keelekasutus on väga erinev korrektsest kirjakeelest ning sarnaneb pigem kõnekeelele. Kujunema on hakanud erinevad kombed, näiteks teksti emotsioone üritatakse edasi anda emootikonidega ning mõttepausi või uue mõtte tekkimise korral lisatakse suvaline arv punkte. Sissekannetes esinev pilt on küllalt hirmutav, sest kohati tundub sissekannetele peale vaadates, et tegu on eesti ning mingi olematu keele seguga. Kuna taolinesuhtlemisviis on niivõrd levinud, on oht, et vastav kirjapilt hakkab inimestele külge ning seeavaldab negatiivset mõju korrektsele eesti keelele.

Kasutatud materjali:

SuhetekorraldusbüroooPRB:http://prspetsialist.wordpress.com/2010/01/29/gfk-uuring-loviosa-noori-regulaarselt-orkutis-twitteris-veel-mitte/ ( loetud 20.09)

Õhtuleht: http://tv.ohtuleht.ee/artikkel/364561 (loetud 20.09)

NordPõhjamaadeMinistriteNõukogu(Neljapäev,01Oktoober2009) http://www.norden.ee/et/info/news/uudiste-arhiiv/item/145-noorte-internetisuhtlus-annab-v%C3%B5imaluse-piiritakistusi-%C3%BCletada.html (loetud 20.09)

ÕpetajaLeht(Reede,4.detsember200)http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2561 (loetud 21.09)



Tugitehnoloogia 4.teema

KUULDEAPARAAT

Kuulmispuuet esineb teadlaste hinnangul nõrgemal või tugevamal kujul 6-10 % elanikkonnal. Kui võtta aluseks toodud protsent, on Eestis vaegkuuljaid ligikaudu 100 000 inimest. Kuid meie vabariigis puuduvad seni täpsemad statistilised andmed vaegkuulmise arvu, struktuuri ja dünaamika kohta. (Kuulmisrehabilitatsiooni programm 1997). Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, kuulmise kaudu saab inimene umbes 20 % infot ümbritsevast maailmast. Kõrv on ainukene meeleelund, mis töötab vahetpidamata sünnist surmani, selle kahjustumisel või kaotamiselt tekivad inimesel kommunikatsiooni ja tööhõivega seonduvad raskused, sõltuvus teiste inimeste abist ja tehnilistest abivahenditest. Samuti jääb osaliselt rahuldamata suhtlemisvajadus. Meditsiiniliselt on inimene kerge kuulmispuudega kui tema kuulmislävi (mis detsibellist alates inimene kuuleb) on 21-35 dB (kuuleb kõnet kõrva juures), kurtust diagnoositakse, kui kuulmislävi on üle 96 dB (kuuleb ainult lennuki ja suure veoauto mootorimüra). Kuulmispuudega inimesele on üheks võimaluseks kompenseerida puuet kasutades tehnilisi kuulmisabivahendeid. Riik peab muutma abivahendid kättesaadavaks kõigile neid vajavatele puuetega inimestele ka rahaliselt. See võib tähendada, et abivahendeid antakse inimestele tasuta, renditakse, laenutatakse või müüakse nii madala hinnaga, et puuetega inimesed või nende perekonnad saaksid neid osta. (Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standard reeglid 1995). Väikese kuulmisjäägiga lapsed kasutavad kuuldeaparaate aga tunduvalt vähem. Kui III astmega lastest 86% kannavad aparaate pidevalt, siis III-IV (kuulmisjääk on kahe astme vahepeal) ja IV astmega lastest vaid 15%. IV astmega lapsed kasutavad aparaate kõige enam logopeedi tunnis, kus õpetatakse olemasolevat kuulmisjääki kasutama ja ennast suuliselt väljendama. Need on oskused, mida vajatakse elus hakkamasaamisel.

TEKSTITELEFON

Kuulmispuudega inimesele, kelle kuulmisaste ei võimalda kasutada võimendiga telefoni, on tekstitelefon operatiivse suhtlemise võimaluseks. Võrreldes tavatelefoniga on tekstitelefonil lisaks klaviatuur tähestikuga ja ekraan (erineva suurusega). Telefoni helisedes hakkab vilkuma lambike. Sidepidamine toimub järgmiselt: valitakse soovitud number, lambike näitab ühenduse saamist. Edasi hakatakse suhtlema trükkides teksti (lauseid, sõnu). Mõlemad osapooled näevad ekraanil sama teksti. Kui esimene lõpetas oma jutu, paneb ta kokkuleppelise tärni *, mis annab vestluse järjekorra üle teisele osapoolele. Maades, kus on tekstitelefonide võrk arenenud, kasutatakse ka keskjaama teenust, vahendatakse tekstitelefonilt tulev tekst soovitud tavatelefoni vastajale ja vastupidi. Suuremates linnades ja kurtide tiheda asustatusega hoonetes on üles pandud tekstitaksofonid (kaarditaksofonid), kus kurdid saavad vajadusel tekstitelefoniteenust kasutada. Tekstitelefoni teel suhtlemine saab toimuda vaid nende aparaatide vahel, mis on ühendatud samasse süsteemi (Eestis CCITT ehk V.2 1 süsteemis). Mõnedel aparaatidel on võimalik ise lülitada telefon sobivale süsteemile. Näiteks ühenduse võtmiseks mõne teise maa teises süsteemis oleva tekstitelefoniga. Eestis on tekstitelefonid veel vähe levinud. Üheks põhjuseks võib olla nende suhteliselt kallis hind (umbes 5000 EEK) ja fakt, et Eestis pole ka tekstitaksofonid levinud. EKLVL andmebaasi põhjal on Eestis kuulmispuuetega inimestel ja organisatsioonidel vaid 10 tekstitelefoni.

EMT on juba pikemat aega pakkunud kuulmispuuetega inimestele spetsiaalset Eripaketti. Eripaketi hinnakiri veelgi soodsam. Kuulmispuuetega inimeste jaoks mobiilses suhtlemises eriti olulised SMSid ja MMSid on nüüd ülisoodsad, samuti Eripaketi omavahelised tava- ja videokõned. Kuna videokõne võimalustega telefone tuleb pidevalt juurde ning nende hinnad muutuvad üha soodsamaks, annab see kuulmispuuetega inimestele võimaluse mobiili vahendusel ka viipekeelt kasutada. Eripaketiga saab liituda kuulmispuuetega inimeste organisatsioonide, näiteks Eesti Kurtide Liidu vahendusel.

KASUTATUD MATERJALID

1. Külli Terras diplomitöö „Kuulmispuuetega inimestele mõeldud tehnilised abivahendid ja nende kasutamine Eestis: www.eklvl.ee/ver1/abivahendid/diplomit66.doc (loetud 16.09.2010)


2. Ajaleht Postimees 28.11.2006: http://tartu.postimees.ee/281106/esileht/meedia/231158.php (loetud 16.09.2010)

3. Eesti Kurtide Liit: http: //www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus (loetud 16.09.2010)

4. EMT koduleht: http: //www.emt.ee/wwwmain?screenId=news.detail.private&componentId =ContentProviderComponent&pageId=385363&menuId=910&language=EST (loetud 17.09.2010)

Ülesanne 2. Veebileht

Minu koduleht asub aadressil http://www.hot.ee/ene753/