Internetisuhtlus , teema 6

INTERNETISUHTLUS

Tikutulega tuleb otsida lapsi ja noori, kes ei kasuta Facebooki, Twitterit, blogisid, Skype’i, MSNi - Interneti suhtlusvõrgustikke ehk sotsiaalset meediat. Aastate pärast on just nemad teadlased, riigijuhid ja ettevõtjad, kellel on uus arusaam suhtlemisest ja piiridest.

Noored soovivad kuvada end positiivselt ja olla teistele meelepärane, nad on püsimatud, kuid samal ajal ambitsioonikad. Samal ajal peavad nad arvestama suhtlusportaalide reeglitega ja ettekirjutustega, hoomamata seejuures alati, et kõik Internetis tehtav on avalik – teistele nähtav, jälgitav. Need reeglid ja piirangud ei pärsi väga suhtlust, küll aga laste (9-13aastased) kesine inglise keele oskus.Internet on muutunud asendamatuks osaks inimeste igapäevaelus. See pakub palju erinevaid mugavaid võimalusi, millest üks on suhtlemine. On loodud erinevaid portaale ja programme,mis võimaldavad inimestel lihtsamini kontakteeruda. Taolised võimalused on laialt levinud ja väga populaarsed.Teema valikul on lähtutud Interneti ja selle kaudu suhtlemise aktuaalsusest. Uue meediakeelekasutus ümbritseb inimesi pidevalt, kuid üldjuhul ei pöörata sellele olulist tähelepanu.

Internetis suhtlemiseks kasutatav keel on väga omanäoline ning erineb suurel määral allkeelest. Kasutusele on võetud uued tähe- ning märgikombinatsioonid, millele on antud tähendus. Näiteks erinevatest kirjavahemärkidest on moodustatud nägude kujutised, mida on hakatud kutsuma emootikonideks. Erinevus allkeelest seisneb ka suures ortograafiavigade hulgas, sõnade kasutamises, mida ei eksiteeri jne.  Nii nagu kõnekeeles, on ka suhtlemisportaalide kirjakeeles väga levinud slängi ning võõrkeelest tuletatud sõnade kasutamine.

Internetis suhtlemine saab toimuda ainult sobiva tehnika, suhtlusprogrammi ja võrguühenduse olemasolul ning õnnestuda vaid juhul, kui vestluspartneritel on oskus käsitseda suhtlusaktiks vajaminevat tehnikat (Salla, 2002). Tuleb mõista nii arvutikäsklusi kui ka vastavasuhtlusportaali eripärasid. Interneti-suhtlusportaalid nõuavad vastava tehnika kasutamise endale selgeks tegemist või õppimist ning seega arendavad inimese tehnilist taipu. Suhtlusportaalides kasutatav kirjakeel on väga omapärane. Tegu on väga mahuka ja kiiresti

muutuva materjaliga, mis ühtpidi kajastab noorte tegelikku keelekasutust ja teisalt võimaldab jälgida mõningaid keeles toimuvaid protsesse (Oja, 2009). Keelekasutust Internetis on vaja uurida, sest seda kirjeldavad erinevad mõisted ja terminid on alles kujunemisjärgus ning neid on palju (Salla, 2002). On vaja, et mõisted seletataks üheselt mõistetavalt lahti. Sel juhul saab Internetis kasutatavat keelt täpsemalt kirjeldada.

Orkut.com on suhtlusvõrgustik, mis alustas oma tegevust 22. jaanuaril 2004. aastal. Tegu on asünkroonse suhtlusvormiga. Interneti-portaali kasutajatel on võimalus suhelda tuttavate ja võõraste inimestega üle maailma. Orkut.com võimaldab veel säilitada pilte, mida teistel kasutajatel on võimalus kommenteerida. Lisaks saab luua Interneti-kommuune, mille kaudu on ühiste huvidega inimestel lihtne üksteisega suhelda. Interneti-portaal pakub veel mitmeid võimalusi eelkõige meelelahutuse näol. Näiteks erinevate mängude laialdane valik ning testid, mida kasutajatel on võimalik täita. Orkut.com on nii öelda „suletud“ portaal, see tähendab, et portaali ja kasutajate andmed on nähtavad vaid registreerinutele ning anonüümseid sissekandeid postitada ei saa. Turvalisuse huvides on igal kasutajal võimalus valida, kas tema andmed ja profiil on salastatud, nähtavad ainult sõpradele või nähtavad kõigile. Suhtlusvõrgustiku eesmärgiks on eelkõige inimeste ühendamine ja suhtlemise võimaldamine.

Orkut.com on hea võimalus sõnumite edastamiseks ning seda ka kasutatakse. Viimast tõestab sissekanne: oki.teeme siis äkki söögivahetunnil. sööme ruttu ja saame kokku nt seal all garderoobi juures , vms ja lähme räägime kuskil veits. võta sa ulla kaasa siis, ma proovin rita ja agnese ka saada. Antud sissekandes annab autor teada, mida selle saajal on vaja teha. See on alternatiiiv helistamisele ning MSN Messengerile. Suhtlusportaali eelised on need, et see on tasuta ning erinevalt MSN Messengerist saab sõnumeid saata pidevalt, olles kindel, et need kohale jõuavad. MSN Messengeris aga peavad olema mõlemad vestluses osalejad samaaegselt sisse logitud.

On selge, et uue meedia keelekasutus on väga erinev korrektsest kirjakeelest ning sarnaneb pigem kõnekeelele. Kujunema on hakanud erinevad kombed, näiteks teksti emotsioone üritatakse edasi anda emootikonidega ning mõttepausi või uue mõtte tekkimise korral lisatakse suvaline arv punkte. Sissekannetes esinev pilt on küllalt hirmutav, sest kohati tundub sissekannetele peale vaadates, et tegu on eesti ning mingi olematu keele seguga. Kuna taolinesuhtlemisviis on niivõrd levinud, on oht, et vastav kirjapilt hakkab inimestele külge ning seeavaldab negatiivset mõju korrektsele eesti keelele.

Kasutatud materjali:

SuhetekorraldusbüroooPRB:http://prspetsialist.wordpress.com/2010/01/29/gfk-uuring-loviosa-noori-regulaarselt-orkutis-twitteris-veel-mitte/ ( loetud 20.09)

Õhtuleht: http://tv.ohtuleht.ee/artikkel/364561 (loetud 20.09)

NordPõhjamaadeMinistriteNõukogu(Neljapäev,01Oktoober2009) http://www.norden.ee/et/info/news/uudiste-arhiiv/item/145-noorte-internetisuhtlus-annab-v%C3%B5imaluse-piiritakistusi-%C3%BCletada.html (loetud 20.09)

ÕpetajaLeht(Reede,4.detsember200)http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2561 (loetud 21.09)