Tugitehnoloogia 4.teema

KUULDEAPARAAT

Kuulmispuuet esineb teadlaste hinnangul nõrgemal või tugevamal kujul 6-10 % elanikkonnal. Kui võtta aluseks toodud protsent, on Eestis vaegkuuljaid ligikaudu 100 000 inimest. Kuid meie vabariigis puuduvad seni täpsemad statistilised andmed vaegkuulmise arvu, struktuuri ja dünaamika kohta. (Kuulmisrehabilitatsiooni programm 1997). Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, kuulmise kaudu saab inimene umbes 20 % infot ümbritsevast maailmast. Kõrv on ainukene meeleelund, mis töötab vahetpidamata sünnist surmani, selle kahjustumisel või kaotamiselt tekivad inimesel kommunikatsiooni ja tööhõivega seonduvad raskused, sõltuvus teiste inimeste abist ja tehnilistest abivahenditest. Samuti jääb osaliselt rahuldamata suhtlemisvajadus. Meditsiiniliselt on inimene kerge kuulmispuudega kui tema kuulmislävi (mis detsibellist alates inimene kuuleb) on 21-35 dB (kuuleb kõnet kõrva juures), kurtust diagnoositakse, kui kuulmislävi on üle 96 dB (kuuleb ainult lennuki ja suure veoauto mootorimüra). Kuulmispuudega inimesele on üheks võimaluseks kompenseerida puuet kasutades tehnilisi kuulmisabivahendeid. Riik peab muutma abivahendid kättesaadavaks kõigile neid vajavatele puuetega inimestele ka rahaliselt. See võib tähendada, et abivahendeid antakse inimestele tasuta, renditakse, laenutatakse või müüakse nii madala hinnaga, et puuetega inimesed või nende perekonnad saaksid neid osta. (Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standard reeglid 1995). Väikese kuulmisjäägiga lapsed kasutavad kuuldeaparaate aga tunduvalt vähem. Kui III astmega lastest 86% kannavad aparaate pidevalt, siis III-IV (kuulmisjääk on kahe astme vahepeal) ja IV astmega lastest vaid 15%. IV astmega lapsed kasutavad aparaate kõige enam logopeedi tunnis, kus õpetatakse olemasolevat kuulmisjääki kasutama ja ennast suuliselt väljendama. Need on oskused, mida vajatakse elus hakkamasaamisel.

TEKSTITELEFON

Kuulmispuudega inimesele, kelle kuulmisaste ei võimalda kasutada võimendiga telefoni, on tekstitelefon operatiivse suhtlemise võimaluseks. Võrreldes tavatelefoniga on tekstitelefonil lisaks klaviatuur tähestikuga ja ekraan (erineva suurusega). Telefoni helisedes hakkab vilkuma lambike. Sidepidamine toimub järgmiselt: valitakse soovitud number, lambike näitab ühenduse saamist. Edasi hakatakse suhtlema trükkides teksti (lauseid, sõnu). Mõlemad osapooled näevad ekraanil sama teksti. Kui esimene lõpetas oma jutu, paneb ta kokkuleppelise tärni *, mis annab vestluse järjekorra üle teisele osapoolele. Maades, kus on tekstitelefonide võrk arenenud, kasutatakse ka keskjaama teenust, vahendatakse tekstitelefonilt tulev tekst soovitud tavatelefoni vastajale ja vastupidi. Suuremates linnades ja kurtide tiheda asustatusega hoonetes on üles pandud tekstitaksofonid (kaarditaksofonid), kus kurdid saavad vajadusel tekstitelefoniteenust kasutada. Tekstitelefoni teel suhtlemine saab toimuda vaid nende aparaatide vahel, mis on ühendatud samasse süsteemi (Eestis CCITT ehk V.2 1 süsteemis). Mõnedel aparaatidel on võimalik ise lülitada telefon sobivale süsteemile. Näiteks ühenduse võtmiseks mõne teise maa teises süsteemis oleva tekstitelefoniga. Eestis on tekstitelefonid veel vähe levinud. Üheks põhjuseks võib olla nende suhteliselt kallis hind (umbes 5000 EEK) ja fakt, et Eestis pole ka tekstitaksofonid levinud. EKLVL andmebaasi põhjal on Eestis kuulmispuuetega inimestel ja organisatsioonidel vaid 10 tekstitelefoni.

EMT on juba pikemat aega pakkunud kuulmispuuetega inimestele spetsiaalset Eripaketti. Eripaketi hinnakiri veelgi soodsam. Kuulmispuuetega inimeste jaoks mobiilses suhtlemises eriti olulised SMSid ja MMSid on nüüd ülisoodsad, samuti Eripaketi omavahelised tava- ja videokõned. Kuna videokõne võimalustega telefone tuleb pidevalt juurde ning nende hinnad muutuvad üha soodsamaks, annab see kuulmispuuetega inimestele võimaluse mobiili vahendusel ka viipekeelt kasutada. Eripaketiga saab liituda kuulmispuuetega inimeste organisatsioonide, näiteks Eesti Kurtide Liidu vahendusel.

KASUTATUD MATERJALID

1. Külli Terras diplomitöö „Kuulmispuuetega inimestele mõeldud tehnilised abivahendid ja nende kasutamine Eestis: www.eklvl.ee/ver1/abivahendid/diplomit66.doc (loetud 16.09.2010)


2. Ajaleht Postimees 28.11.2006: http://tartu.postimees.ee/281106/esileht/meedia/231158.php (loetud 16.09.2010)

3. Eesti Kurtide Liit: http: //www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus (loetud 16.09.2010)

4. EMT koduleht: http: //www.emt.ee/wwwmain?screenId=news.detail.private&componentId =ContentProviderComponent&pageId=385363&menuId=910&language=EST (loetud 17.09.2010)