maanantai 30. elokuuta 2010

Ül. 1 Erivajadused läbi aegade

Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi alusel "tal on midagi puudu" .
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega.
Niisiis on erinevad ajastud toonud endaga üksjagu erinevaid suhtumisi ja arusaamu. Tänaseks on enamik arenenud ühiskondadest siiski jõudnud seisukohale, et võimalikult paljude inimeste kaasamine ühiskonnaellu on kogu ühiskonna huvides. Sotsiaaltoetuste maksmise asemel on mõistlik investeerida inimeste haridusse ning saada endale passiivse abivajaja asemele maksumaksja.
Igas ühiskonnas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel ei saa hakkama ühiskonna ootuste täitmisega, ei suuda ise ilma abita ühiskonnas oma rolli täita, ei suuda saavutada oma elus ühiskonnas tunnustatud kvaliteeti.
Sellise olukorra põhjuseks võib olla füüsiline, vaimne, sotsiaalne sobimatus keskkonnaga. Pikaajaline haigus, trauma, füüsiline, vaimne, psüühiline ja sotsiaalne puue on sagedasemad põhjused, miks inimesel ei ole teiste ühiskonna liikmetega võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks.
Selleks, et aidata inimesel kohaneda ning saavutada võimalikult tunnustatud normikohane osalus ühiskonnas rakendatakse arenenud ühiskondades rehabilitatsiooni.
Rehabilitatsiooni kõige olulisem ülesanne ongi inimese aitamine (tagasi ) rolli, mis tal ühiskonnas täita on.
Mina arvan, et meil kõigil on mingi viga küljes. Mõni on nähtav, teine jälle mitte. Mõni puue laseb elada, teine teeb inimese elu keeruliseks. Kui nii on, siis peab ühiskond ja teised inimesed appi tulema ja korraldama, et puudega inimene saaks oma elu elatud. Puue ei tohi muuta inimesest heidikuks. Internetiportaali Ratastool avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis.
Milline ta on, see erivajadusega laps? Kas tal on mõnest haigusest või sünnikahjustusest tingitud liikumispuue, või on tema kõne nii segane, et sellest on teistel raske aru saada, või ei jää talle meelde lihtsamadki mõisted ümbritsevast? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele. Lasteaed.net, 28.04.2006 12:10
Erivajadusega tudengi topeltpingutused - Õhtuleht
Erivajadusega tudengi topeltpingutused ... aga leiti, et lifti oskavad käsitseda ainult spetsiaalse koolituse läbinud inimesed ...
www.ohtuleht.ee
Puudeid või puudega inimesi on püütud liigitada nii ja teisiti. Kindlasti sageli mõeldakse puudega inimese all isikut, kes ei suuda iseseisvalt ja tavakombel liikuda, kes ei näe või ei kuule, kelle aju ei tee piisavalt mõttetööd, et tagada iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas. Samas pime inimene ilma abi või erioskuseta ei liigu nii nagu iga teine inimene, mistõttu ta liikumine on piiratud aga ometi teda ei peeta liikumispuudeliseks inimeseks. Liikumispuudeline inimene kui ta istub ratastoolis või on koguni lamaja ei näe näiteks seda, mis on kaupluse ülemisel riiulil, mis vaade avaneb vaatetornist, ei kuule linnulaulu vaid seepärast et ei pääse metsa seda kuulama/vaatama, kuigi ta kuulmine ja nägemine on korras jne.
Inimeste toimetulekut ja võrdseid võimalusi osaleda ühiskonnas piiravad erinevad takistused nagu puudulik liikumine, sh kulgemine ja liigutamine; kommunikatsioon sh kuulmine, nägemine ja kõnelemine; psüühika, intellekt, somaatiline funktsioneerimine sh näiteks toitumine, seksuaalsus, tundlikkus, füüsiline vastupidavus, hingamine jne.
Ühelt poolt - ühte moodi puuded ja toimetulekupiirajad tingivad inimestele sarnaseid probleeme. Teiselt poolt sarnase probleemi teeb eriliseks selle kandja ja tema keskkond.

Kasutatud kirjandus:
www.ohtuleht.ee
Lasteaed.net
http://pc.parnu.ee/~ragnar_o/reha/rehabilitatsiooniprogrammid.html

2 kommenttia:

  1. Kirjoittaja on poistanut tämän kommentin.

    VastaaPoista
  2. Teie reflektsiooni oli huvitav lugeda. Olete ül.1 vastanud oleviku vormis, aga ajalooliselt on jäänud teema käsitlemata. Veel palun jälgige korrektse viitamise nõudeid, antud juhul ei ole siin need täidetud.

    VastaaPoista