Ül. 3 IT ja erivajadused

IT ROLLIST ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE

Paljudele tervetele ja sõltumatutele inimestele tunduvad erivajadustega inimestele mured ebatähtsad, kauged ning vähem aktuaalsed. Selline olukord tekib siis kui ei osata hinnata kuivõrd raskesti kättesaadavad on hüved erivajadustega inimestele. Sisuliselt samad hüved, mida tavainimesed tarbivad iga päev ning pevad nende kättesaadavust enesest mõistetavaks.
Iga inimene on Eestile ääretult tähtis ja iga töökäsi ülimalt teretulnud. Töötamine tähendab kindlat sissetulekut ning võimalust majanduslikult paremini hakkama saada, ent sellest veelgi olulisem on eneseteostus, oma töö tulemuste nägemine, suhtlemine kolleegidega. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on. Puuetega inimesed vajavad oma vajadustele sobivate võimaluste leidmiseks rohkem tuge.
Eesti riik on teinud läbi suure arengu. Arenenud on ka meie ühiskond ning inimesed on täna märgatavalt avatumad ja sallivamad. Puuetega inimeste probleeme ning soovi ja õigust osaleda ühiskondlikus elus teadvustatakse ja tähtsustakse üha enam. Sellele vajadusele on riik viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pööranud. Eestis elab 113 000 puuetega inimest. See on märkimisväärne osa ehk 8,4% Eesti elanikkonnast. Nende seas on palju hakkajaid inimesi, kes tahaksid tööl käia. On tähtis, et igaüks, kes soovib olla aktiivne ja teha tööd, peab seda ka saama.
Raskusi arvutikoolituse alal erivajadustega inimestele esineb kindlasti rohkem väiksemates maakohtades. Kindlasti on vaja juurde inimesi, kes suudaksid pakkuda erivajadustega inimestele tasemel arvutikoolitust.
Lisaks internetikasutamisvõimalusele on arvuti ju tähtis töövahend ja õppimisvahend, eriti just e-õppe näol. Inimene, kellel on raskendatud kohalkäimine koolis ja kursustel, saab seda teha ka kodus arvuti abiga. Kus tal on ilmselgelt lihtsam ja parem õppida, loomulikult peab sellisel juhul olema olemas oskus arvuti kasutamiseks ja tähtis on ka juhendaja valmisolek igakülgseks abistamiseks. E-õpe on tähtis vahend saavutamaks seda, et kõigil oleks võrdne võimalus õppida ning uusi teadmisi saada. Täna arvutile ja internetile on laienenud võimalus ka ise õppida, selleks, et ise uusi teadmisi hankida, ei pea enam ilmtingimata minema kodust välja , näiteks raamatukokku, sest internetis on nii palju infot.
Eesti infotehnoloogia-alase haridusearendamist on toetanud ka tarkvaratootja Microsoft. Ettevõtte Eesti esindusejuht Rain Laane põhjendab seda: "Microsoft peab hariduse toetamist väga oluliseks. Me leiame, et suurfirma peavad selle, mida nad ühiskonnaltsaavad, ka tagasi andma. Parimkoht, millesse panustada, on kindlasti haridus. Oleme teinud rehkenduse, et aastas toetame Eesti haridusvalda enam kui 2 miljoni krooniga, millesisse kuulub muuhulgas ka õpetajat (eriti kesk- ja kutsekoolide õpetajate) koolitamine. Oleme toetanud ka IT Kolledžit, plaan on sinna investeerida viie aasta jooksul veel ligi 600 000 krooni.
“Koostudengitega on Microsoft läbi viinud ka väiksemaid projekte. Laane toob näite: "Kaks viimast aastat oleme koos tudengitega andnud arvutitele uue elu. Siinkohal tahaks just IT Kolledži tudengite osa meie koostöös eriti rõhutada – ilma nendeta ei oleks sellist projekti võimalik ellu viia. Meiepoolne panus on tarkvara, mille tudengid meie partnerite pooltannetatud kasutatud arvutitessepaigaldavad." Sellised uue elu saanudarvutid annetatakse Puuetega Inimeste Kodade kaudu erivajadustega õppuritele. "Meie missioon on avada seda potentsiaali, mis inimestes on .Ja puuetega inimesed saavad ühiskonda anda väga suure panuse, kui neil on olemas arvuti. Liikumispuue võib ju küll takistada tööle minekut, aga arvuti annab võimaluse ka kodus töötada," ütleb Laane. Lisaks annetas Microsoft sellel aastal Tallinna Puuetega Inimeste Kojale üle poole miljonikrooni arvutialaseks koolituseks. Microsofti Eesti esinduse juht on ülimalt veendunud, et koostöö haridusvallaga jätkub: "See põld, mida künda, on väga lai. Me tahame olla jätkusuutlikud, et ei oleks vaid üheaastaprojekte. Uus põlvkond kasvab peale ja vaieldamatult on haridus seekoht, kus meil on võimalik aidata.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://www.els.ee/user/foorum/alateema.php?nr=7&lk=1 (loetud 12.09.2010)

2. http://www.epnu.ee/index.php?1,10,13,2009 (loetud 12.09.2010)

3. http://www.tallinnakoda.ee/1,101 (loetud 12.09.2010)

4. http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398 (loetud 12.09.2010)

5.http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Publikatsioonid/Dokumendid_ uelemineku_kohta/Kommunikatsioonistrateegia.pdf (loetud 12.09.2010)

6.http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Erivajadustega_inimene_hinnatud_tootaja.pdf (loetud 11.09.2010)

7. Tallinna Puuetega Inimeste Koda: http://www.tallinnakoda.ee/1,83 (loetud 11.09.2010)

8.http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused (loetud 11.09.2010)

9. Eesti Internetikasutajate Liit: http://internetikasutajad.ee/?cat=3 (loetud 11.09.2010)